Musirullid tegutsevad õues.

16. mail otsustasid Musirullide rühmalapsed minna teadmisi kinnistama Illuka imelisse mõisaparki.
Teema mida rühmas põgusalt vaatasime olid - Lilled pargis ja aias. 
Avastasime, et pargis on  veel lilli mida rühmas ei olnud vaadanud.  Nii tore oli vaadata, kuidas lapsed olid pargis keskendunud ja väga tähelepanelikud. Koos avastades ja uurides saime teada, et nurmenukku kasutatakse ravimtaimena, millest saab valmistada maitsvat ja tervisliku teed. Ja seda, et ülaseid ei tohi korjata, sest need on mürgised. Olivia teadis, te alles puhkele õitsvad meelespead kingitakse lasteaia lõpupeol. 
Tore on olla looduses ja avastada maailma enda ümber.

Musirullid esitasid emadele näidendi "Kuidas metsarahvas prügi sorteerima õppis“

5.mai õhtupoolikul kutsusid Musirullide rühma lapsed oma emad, isad, õed ja vennad ühisele kohviõhtule.

Sellel aastal mõtlesime lastega, et tervitame oma vanemaid hoopis vahva näidendiga. Etteasteks valisime prügiteemalise näidendi "Kuidas metsarahvas prügi sorteerima õppis“.  Iga laps sai endale rolli, mida rühmas hoolega õppisime. Muusikaõpetaja oli abiks toredate vahepaladega, mis rikastasid ja tegid meeleolukaks meie esitatava näidendi.

Hulgaliselt positiivseid  emotsioone  lapse ning vanema päevas,  teevad  sellise tähtpäeva eriti eriliseks ja meeldejäävaks.

Näidend valmis Maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Õppeprogramm Tunne oma elustiili – mina ja globaalne kaubandus

 Peipsi Koostöökeskuse korraldatud projekti „Maailmanädala või keskkonnapäevade tegevused koolides 2022“ toimus 5.mail 7. ja 8.klass õppepäev teemal „Tunne oma elustiili – mina ja globaalne kaubandus“. Projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Meile saabus külla Ingrid Kuligina Alutaguse Matkaklubist, kes rääkis, et tekstiili- ja rõivatööstus on äärmiselt globaliseerunu andis ülevaate tekstiiliahelas toimuvast keskkonna koormamisest ning tõi välja seosed meie endi tarbimisharjumustega.

Alguses aitas ta välja selgitada, millised on õpilaste isiklikud hoiakud seoses rõivaste ja tarbimisega. Igaüks leidis enda jaoks ja võrdles kaaslastega vastuseid küsimustele: Kui kaua kulub sul hommikul riiete valimiseks? Kui oluline on sinu jaoks tootemark? Kui sageli ostad uusi riideid? Kui paljusid riideesemeid sa oma kapist kannad? jne

Seejärel vaatasime maailmakaardil teksapükste teekonda tarbijani. Paljudele oli üllatuseks, kui palju etappe peab teksapükste tootmine läbima enne poeletile jõudmist. Saime teada, et kõik algab esiteks puuvilla kasvatamisest; seejärel toimub puuvillasaagi koristamine. Järgneb puuvilla keemiline töötlemine ning alles seejärel saab sellest kedrata niiti, kududa ja viimistleda kangast. Kui see eelnev on läbitud, alles siis kangas edasi õmblusesse ning valmistooted transporditakse üle maailma müügiks.

Kuna rõivaste tootmisel ja tarbimisel tekib palju jäätmeid, siis rühmatöös kordasime üle jäätmete sorteerimise reeglid. Jäätmeid oskasid sorteerida kõik, sest ka koolimajas on meil liigiti kogumise prügikastid.

Omakorda pani ajusid ragistama küsimus, millised on meist igaühe võimalus, et jäätmeid vähendada.

Põneva õppepäeva lõpetuseks sõitsime Uikala prügilasse, et oma silmaga näha, kuidas toimub prügilas jäätmete sorteerimine ja ladustamine.

Prügilasse jõudes olime üllatunud, kui palju prügi tegelikult on prügilas. Eelnevalt oli õpilastel teadmine olemas, et prügi on palju, kuid koha peal tuli arusaamine, et seda on üüratult palju. Kohe oli suur huvi seda jäädvustada, mitte ainult oma silmaga, vaid ka mobiiltelefoniga. 

Koha peal saime teada palju infot jäätmete sorteerimisest, käitlemisest ja ladustamisest. Oli väga huvitav kõike oma silmaga näha ja jälgida töötajate tööd. Näiteks nägime, kuidas suur hunnik pabereid pressiti kokku suureks kuubikuks ja see kaalus umbes 500 kilogrammi. Saime teada isegi seda, et prügila toodab oma tarbeks elektrienergiat. Õpilased uurisid ja küsisid palju. Uuriti näiteks: Kuidas täpsemalt sorteeritakse prügi? Mida huvitavat on leitud prügist? Kas on leitud ka kulda? Miks tekib tulekahju prügimäel? Mis saab edasi kogutud jäätmetega? Kui raske on teha tööd prügimäel? Kui palju saab selle eest palka? Meie ekskursiooni giid jõudis vastata kõikidele küsimustele ja jälgida ka meie ohutut liikumist prügilas. 

Oli igati meeldejääv, õpetlik ja kasulik ekskursioon.

4.-6.klass käis Järve Biopuhastuses reovee kogumist ja puhastamist vaatamas

II kooliastme õppeprogrammis on oluliseks õppeteemaks vesi. Kuna osa sellest õppematerjalist on reovee puhastamine, siis pöördusid õpetajad Järve Biopuhastuse poole, et korraldada sinna õppekäik. Järve Biopuhastus oli lahkelt meid nõus vastu võtma ja reovee puhastamist tutvustama. Õppekäiku rahastas  älisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas" raames.

6.mai õppepäeva lõpus sõitsime 4. kuni 6. klassiga Järve Biopuhastuse ette, kus meid võttis vastu esimesena kohutav hais ja seejärel väga sõbralik ja asjalik ekskursioonijuht. Trotsisime vihma, külma tuult ja kohutavat haisu. Vaatamata sellele, olime täis indu, tutvuda millegi uue ja tundmatuga. Ehkki mõni tahtis kohe bussi tagasi joosta, siis enamus põlesid uudishimust, et mis siis ikkagi haiseb ja miks?

Niisiis suundusime ühisele õppekäigule erinevate tunnete ja ootustega. Ronides kõrgemale reovee kogumisalale ütlesid lapsed, et tegemist oleks nagu puhkealaga, basseinid ja golfiväljakud, ainult haiseb kohutavalt. Saime teada, et reovee puhastus koosneb mitmetest etappidest: eelpuhastusest ehk mehaanilisest puhastusest. Nägime vastuvõtukambrit, avariimahutit, võrehoonet, liivapüüdurit, ühtlustusmahutit ja jaotusmahutit. Veelgi põnevamaks läks bioloogilise puhastuse (aktiivmudaga) basseinide juures. Edasi nägime järelpuhastust (setitamine), kemikaalide doseerimisjaama, järelsetiteid ja väljavoolukambrit. Põnev tundus mudakäitlus ja tundus, et eriline hais tõusiski just muda komposteerimisväljakult ja tahtis lämmatada. Saime teada, et puhastuse lõpptulemuseks on heitvesi, mis suunatakse teele Soome lahte.

Arvasime, et küllap saavad töötajad kompensatsiooni selle eest, et töötavad sellises haisus, aga meile kinnitati, et pole hullu, sellega harjub ja eripalka ega lisatasu selle eest ei saa.

Kodu poole sõites jätkus meil kõigil muljeid küllaga. Enim oli kuulda seisukohti, et Soome lahte enam ujuma ei minda ja suu peab ujudes kinni olema, et vesi suhu ei läheks, sest nähtu püsis silmade ees liigagi selgesti ja hais riietel ning juustes. Tööle minna Järve Biopuhastusse ei tahtnud esialgu keegi. Oli väga õpetlik ja muljeterohke päev.

Täname Järve Biopuhastust, kes meid lahkesti vastu võttis. Meeldejääv ja muljeterohke oli see õppetund igatahes.

Illuka mõisapargi talgupäev

3.mail toimus üle kahe aasta traditsiooniline Illuka mõisapargi talgupäev.  Kohale tulnuid oli kokku ligi 90!

Täname kõiki tublisid talgulisi, kes aitasid Illuka mõisapargi riisumisel, okste ja prahi koristamisel ning kuuri korrastamisel.

Ühiselt tehtud tööd, kogetud rõõmud liidavad ja innustavad meid uuetele tegudele. Tänu Teile on Illuka taas parem ja kenam nii meie ümber kui meie sees!

Tegevus toimus Maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Koristustalgud Lasteaias ja mõisa pargis.

3.mail  pärast lõunauinakut olid Illuka Kooli lasteaia lapsed väga elevil, kuna naid said  ema ja isaga minna õueala riisuma. 

Soovitused töövahendite osas olid vanematele juba mitu päeva ette teatatud. Lastele olid kaasavõetud rehad, millega neil on jõukohane tööd teha  ja valmistunud lapsevanemad, kes olid kodust kaasa võtnud reha ja mõni isegi kaks. Usinad lapsevanemad riisusid sodi hunnikutesse ja veel tragimad lapsed transportisid kogu sodi permapeenrasse. Tugevatele isadele olid õpetajad muretsenud labidad ja kärud, et aia taga liiv saaks veetud ilusasti liivakasti.

Kui lasteaia ümbrus sai puhtaks suundusid lapsed ja lapsevanemad koos õpetajatega mõisaparki korrastama. Leheriisujatel olid nii nobedad käed, et lehe hunnikud muudkui kasvasid ja kasvasid, et Jüril oli tegemist nende ära vedamisega.

Töötehtud ootas talgulisi ees väike kõhukinnitus ja soe tee.

Talgupäev toimus Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas" raames.

Tore oli näha sel päikesepaistelisel maikuupäeval, et emad, isad, lapsed, kooli ja  lasteaia personal olid südamega oma lasteaia ümbruse ja mõisapargi koristamisel abiks. 

Ühiselt tehtud tööd, kogetud rõõmud liidavad ja innustavad meid uuetele tegudele.