Lumest veeks

 Musirullid tõid täna lund tuppa ning jälgisid, mis sellega toas juhtub. Vaatlesime lund ning arutlesime milline see on (külm, valge, läbipaistmatu, sile, kõva, pehme jne.) Kui lumi oli veeks sulanud, katsetasime erinevate esemetega, kas need upuvad vees või jäävad ujuma vee peale. Arvamusi oli erinevaid, aga eks oma silm ole kuningas.

Millises on kõige rohkem?

Pesamunad kordasid üle mõisted soe ja külm, kus lapsed katsusid sooja vett ja külma lund ning vaatlesime, mis juhtub kui panna lund sooja vette. ( lumi sulab ära)

Panime lund topsidesse ning lapsed värvisid topsis lume ära. Lumi sulas veeks ning nii saime vaadelda, mis värvi vett meil kõige rohkem on. Lõpuks tuli välja, et kõigis on enam vähem sama palju, lapsed siiski otsustasid, et rohelises on rohkem.

Naerupallide vee katse

 Ühel lõunal korjasime Naerupallidega lund ämbrisse. Lapsed panid ämbri kuhjaga täis ning tõime tuppa sulama.

Samal päeval pärast magamist läksid lapsed uurima, kui palju lund on ära sulanud. Järgmisel päeval vaatlesime uuesti - kõik lumi oli ämbris ära sulanud ehk lumi oli muutunud veeks.
Arutlesime lastega, miks see nii juhtus? Lapsed vastasid, et lumi sulas, sest toas on soe. Lisaks nägime, et lumi ei ole puhas, sest ämbri põhjas oli näha mustust.
Reede õhtul tõmbasime koos lastega musta markeriga joone, et teada saada, kas vesi aurustub puhkepäevadel. Esmaspäeva hommikul vaatlesime ja uurisime uuesti. Eily märkas, et vett on alla musta joone, mis tähendab, et puhkepäevadel aurustus osa vett ära. Eily põhjendas auramist sellega, et ruumis on soe.

Pesamunad soe ja külm

 Tutvusime mõistetega soe ja külm.

Kujutlesime, et soe on nagu suvi, kus päike paistab kõrgelt ja on soe. Lapsed katsusid sooja vett.
Kujutlesime talve, kus lapsed katsusid lund ja said aru, et see on külm.
Kujutlesime kevadet ja sügist, kus lumi hakkab ära sulama kallates sooja vee lume hulka.

 Vaatlesime, mis lumega juhtub.

4.-5.klassi õppekäik Puhta Vee teemaparki

 

Esmaspäeval, 12.09.2022 sõitsid Illuka Kooli 4. ja 5. klassi õpilased koos õpetajatega Lääne-Virumaale Järsi külla Metsamõisa tallu, et osaleda KIK-i õppeprogrammis.

Kohale jõudnud, selgitati õpilastele kompassi tööpõhimõtet ja kaardil objektide leidmist. Korrati põhi- ja vaheilmakaari, mis meie lastel ka hästi selged olid.  Õpilased jagati kolmeliikmelistesse gruppidesse, kõik grupid said ühe kompassi, kaardi ja pabeririba, seejärel lubati grupid väikeste vahedega rajale. Vaja oli läbida kümme kontrollpunkti õiges järjekorras (1-10) ja igas punktis teha paberiribale kompostriga märk. Enamus gruppe said ülesandega üpris kiiresti hakkama, paaril grupil läks pisut kauem aega, kuid lõpuks jõudsid kõik õnnelikult kohale. Nüüd oli aeg lõunapausiks ja kehakinnituseks. Kohalik perenaine keetis ehtsal lõkketulel ka mõnusat rohuteed.

Kui kõht täis, võeti välja nutitelefonid, millele kinnitati mikroskoobid, mis suurendasid vaadeldavat objekti 30 korda. Nüüd läks lahti põnev jaht ja vaatlus! Vaadeldi maapinda, kiviseina, teekatte kivikesi, oma nahka, kaaslaste juukseid, puitu, konna ja veel palju muud huvitavat. See meeliköitev tegevus tuli katkestada, sest kätte jõudis kojusõidu aeg.

Koduteel olid õpilased tunduvalt vaiksemad, kui hommikul, sest värskes õhus liikumine oli kõiki mõnusalt väsitanud. Kindlasti võeti kaasa huvitavaid teadmisi ja pilte kogetust-nähtust.

Õpetaja Piia Otti

4.-6.klass käis Järve Biopuhastuses reovee kogumist ja puhastamist vaatamas

II kooliastme õppeprogrammis on oluliseks õppeteemaks vesi. Kuna osa sellest õppematerjalist on reovee puhastamine, siis pöördusid õpetajad Järve Biopuhastuse poole, et korraldada sinna õppekäik. Järve Biopuhastus oli lahkelt meid nõus vastu võtma ja reovee puhastamist tutvustama. Õppekäiku rahastas  älisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas" raames.

6.mai õppepäeva lõpus sõitsime 4. kuni 6. klassiga Järve Biopuhastuse ette, kus meid võttis vastu esimesena kohutav hais ja seejärel väga sõbralik ja asjalik ekskursioonijuht. Trotsisime vihma, külma tuult ja kohutavat haisu. Vaatamata sellele, olime täis indu, tutvuda millegi uue ja tundmatuga. Ehkki mõni tahtis kohe bussi tagasi joosta, siis enamus põlesid uudishimust, et mis siis ikkagi haiseb ja miks?

Niisiis suundusime ühisele õppekäigule erinevate tunnete ja ootustega. Ronides kõrgemale reovee kogumisalale ütlesid lapsed, et tegemist oleks nagu puhkealaga, basseinid ja golfiväljakud, ainult haiseb kohutavalt. Saime teada, et reovee puhastus koosneb mitmetest etappidest: eelpuhastusest ehk mehaanilisest puhastusest. Nägime vastuvõtukambrit, avariimahutit, võrehoonet, liivapüüdurit, ühtlustusmahutit ja jaotusmahutit. Veelgi põnevamaks läks bioloogilise puhastuse (aktiivmudaga) basseinide juures. Edasi nägime järelpuhastust (setitamine), kemikaalide doseerimisjaama, järelsetiteid ja väljavoolukambrit. Põnev tundus mudakäitlus ja tundus, et eriline hais tõusiski just muda komposteerimisväljakult ja tahtis lämmatada. Saime teada, et puhastuse lõpptulemuseks on heitvesi, mis suunatakse teele Soome lahte.

Arvasime, et küllap saavad töötajad kompensatsiooni selle eest, et töötavad sellises haisus, aga meile kinnitati, et pole hullu, sellega harjub ja eripalka ega lisatasu selle eest ei saa.

Kodu poole sõites jätkus meil kõigil muljeid küllaga. Enim oli kuulda seisukohti, et Soome lahte enam ujuma ei minda ja suu peab ujudes kinni olema, et vesi suhu ei läheks, sest nähtu püsis silmade ees liigagi selgesti ja hais riietel ning juustes. Tööle minna Järve Biopuhastusse ei tahtnud esialgu keegi. Oli väga õpetlik ja muljeterohke päev.

Täname Järve Biopuhastust, kes meid lahkesti vastu võttis. Meeldejääv ja muljeterohke oli see õppetund igatahes.

Liitusime Rohelise Kooli programmiga

Illuka Kool (nii kool kui ka lasteaed) liitus alates jaanuarist 2021 Rohelise Kooli programmiga.

Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele. Programmi eesmärk on rakendada keskkonnasäästlikku mõtteviisi nii koolis kui lasteaias, igapäevaste tegevuste kaudu, mis aitab kaasa vastutustundliku, keskkonda hoidva ja väärtustava inimese kujundamisele. Õpime märkama ja hoolima end ümbritsevast. Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.

Toome rohelist mõtteviisi kasvatustöösse ja planeeritud tegevustesse. Ees ootab vahvaid projekte ja hulgaliselt huvitavaid tegevusi nagu lasteaia hoovi kasvuhoone paigaldamine, ise taimede kasvatamine, prügi sorteerimine, säästliku tarbimisega tutvumine jpm.

Loodame sujuvale ja aktiivsele koostööle lastevanematega.

Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Õpime kõik koos märkama ja hoolima 💚

Rohelise Kooli Tutvustus

Roheline kool toob keskkonnasäästlikku mõtteviisi lasteaia igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Kaasatud on kõik – lasteaialapsed, õpetajad, personal kuni lapsevanemateni välja.

 Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille ingliskeelseks nimeks on Eco-schools Global.  Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education(FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. FEE erinevate programmidega, sh Sinilipp ja Roheline võti, töötab organisatsioone rohkem kui 80 maalt. UNESCO tunnustab FEEd kui maailmas juhtivat organisatsiooni keskkonnahariduses ja jätkusuutlikku arengut toetava hariduse propageerijana.

Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. ELKS on sõlminud programmi tegevuste koordineerimiseks koostöölepingu Tartu loodusmajaga, kes võttis koordineerimise teatepulga üle MTÜ-lt Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED.

Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator on Eeva Kirsipuu-Vadi (eeva.vadi@gmail.com), programmi võrgustikuga liitunud õppeasutustele aitab seminare korraldada ning neid vastavalt vajadusele ka nõustada Maris Mägi (maris.magi@tartuloodusmaja.ee).

 Rohelise kooli teemad

1. Elurikkus ja loodus
2. Kliimamuutused
3. Energia
4. Globaalne kodakondsus
5. Tervis ja heaolu
6. Meri ja rannik
7. Prügi
8. Kooliõu
9. Transport
10. Jäätmed

 Illuka Kooli teemad 2020/2021 õppeaastal:

• Prügi
• Jäätmed
• Elurikkus ja loodus

ILLUKA KOOLI ROHELISTE TOIMETUSTEGA SAATE TUTVUDA BLOGIS: https://rohelineilluka.blogspot.com/