Pesamunade taaskasutusmaterjalist kuusk

Pesamunade rühm valmistas Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala raames taaskasutatud materjalist kuuse.  Kuuse tegemiseks kasutasime wc-paberi rulle. Lapsed aitasid neid roheliseks värvida ja kaunistasid valmis kuuse lumehelvetega, mis on välja lõigatud vanast paberkotist.

Nädalategevused Maailmakoristuspäeva 2022.a. raames

Seoses Maailmakoristuspäevaga olid õppetegevused igati lõimitud antud teemaga, mis muutis teadmiste omandamise  põnevaks, huvitavamaks ja  palju õpetlikumaks.

Pesamunad meisterdasid taaskasutus materjalidest roboteid. Õpetaja poolt valmistatud õppemänguga õppisid väikesed Pesamunad prügi sorteerima.

Naerupallid õppisid prügiteemalist luuletust ja rühmas leidis koha prügikonteiner, mis sai kohe laste poolt aktiivselt kasutama hakatud.

Musirullid võtsid ette rühma suurpuhastuse, mänguasja kastide sorteerimise ja ruumi ümberpaigutamise.

Aitäh Sulle armas kolleeg, et ühinesid koos lastega toredal Maailmakoristusnädala aktsioonis!

Maailmakoristuspäev 2022 Illuka Lasteaias

 Illuka Lasteaia tegusad lapsed võtsid osa Maailmakoristuspäevast 2022.a. terve nädalaega ja iga rühm valis endale sobiva päeva ja aja. Koristusnädala eesmärk oli märgata eelkõige väikeprügi, mida võib leida parklates, bussipeatustes ja teepervedel. Lapsed olid väga usinad ja teadlikud prügikorjajad. Suurim rõõm, üllatus ja pettumus oli see, kui vähe prügi sellel  korral leiti. Kokku korjatud prügi jõudis sorteerides oma konteinerisse. Illuka Lasteaia ümbrus on nüüd  prügivaba ja ootab sügise tulekut oma värvilise kuuega. 

Hoidkem kõik korda ja puhast loodust!

Looduslike vahenditega rühma kaunistamine

Taas on saabunud uus õppeaasta ja soov kaunistada rühma koos lastega. Ja nii mõtlesime, et miks mitte seada puulehed raami ja luua uhked seinapildid. Nii asusidki mudilased parki lehti korjama. Ühes sellega kinnistasime puude nimetusi ja leiti igale lehele oma puu. Sai üks tore lõimitud õuesõppepäev ja rühma kaunistavad värvikad seinapildid.

4.-6.klass käis Järve Biopuhastuses reovee kogumist ja puhastamist vaatamas

II kooliastme õppeprogrammis on oluliseks õppeteemaks vesi. Kuna osa sellest õppematerjalist on reovee puhastamine, siis pöördusid õpetajad Järve Biopuhastuse poole, et korraldada sinna õppekäik. Järve Biopuhastus oli lahkelt meid nõus vastu võtma ja reovee puhastamist tutvustama. Õppekäiku rahastas  älisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas" raames.

6.mai õppepäeva lõpus sõitsime 4. kuni 6. klassiga Järve Biopuhastuse ette, kus meid võttis vastu esimesena kohutav hais ja seejärel väga sõbralik ja asjalik ekskursioonijuht. Trotsisime vihma, külma tuult ja kohutavat haisu. Vaatamata sellele, olime täis indu, tutvuda millegi uue ja tundmatuga. Ehkki mõni tahtis kohe bussi tagasi joosta, siis enamus põlesid uudishimust, et mis siis ikkagi haiseb ja miks?

Niisiis suundusime ühisele õppekäigule erinevate tunnete ja ootustega. Ronides kõrgemale reovee kogumisalale ütlesid lapsed, et tegemist oleks nagu puhkealaga, basseinid ja golfiväljakud, ainult haiseb kohutavalt. Saime teada, et reovee puhastus koosneb mitmetest etappidest: eelpuhastusest ehk mehaanilisest puhastusest. Nägime vastuvõtukambrit, avariimahutit, võrehoonet, liivapüüdurit, ühtlustusmahutit ja jaotusmahutit. Veelgi põnevamaks läks bioloogilise puhastuse (aktiivmudaga) basseinide juures. Edasi nägime järelpuhastust (setitamine), kemikaalide doseerimisjaama, järelsetiteid ja väljavoolukambrit. Põnev tundus mudakäitlus ja tundus, et eriline hais tõusiski just muda komposteerimisväljakult ja tahtis lämmatada. Saime teada, et puhastuse lõpptulemuseks on heitvesi, mis suunatakse teele Soome lahte.

Arvasime, et küllap saavad töötajad kompensatsiooni selle eest, et töötavad sellises haisus, aga meile kinnitati, et pole hullu, sellega harjub ja eripalka ega lisatasu selle eest ei saa.

Kodu poole sõites jätkus meil kõigil muljeid küllaga. Enim oli kuulda seisukohti, et Soome lahte enam ujuma ei minda ja suu peab ujudes kinni olema, et vesi suhu ei läheks, sest nähtu püsis silmade ees liigagi selgesti ja hais riietel ning juustes. Tööle minna Järve Biopuhastusse ei tahtnud esialgu keegi. Oli väga õpetlik ja muljeterohke päev.

Täname Järve Biopuhastust, kes meid lahkesti vastu võttis. Meeldejääv ja muljeterohke oli see õppetund igatahes.

Üks heategu päevas

Naerupallide rühma hommikuringi vestluses selgus, et õpetajad ja ka lapsed on märganud Illuka bussipeatuses prügi, mis meid ümbritsevat loodust sugugi ei kaunista.

Otsustasime õues oleku ajal võtta prügikotid ja koristada bussijaamast ära kogu prügi, mis lume alt välja on sulanud. Lapsed olid usinad koristajad ja saak osutus märkimisväärseks. Kevade kahel nädalal õppisime prügi sorteerima ning külastasime alles eelmisel reedel ka Iisaku looduskeskust, kus laste teadmisi prügi sorteerimisest ja taaskasutusest kinnistati. Seetõttu suutsid lapsed täna kogu korjatud prügi kenasti konteineritesse sorteerida.

Öeldakse ju, et üks heategu päevas hoiab meele erksa ja rõõmsana.

Tegevus toimus Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas" ühe osana.

Iisaku looduskeskuses.

Musirullide ja Naerupallide rühma vanemad lapsed sõitsid 22.mail õppekäigule Iisaku looduskeskusesse.

Kohale jõudes paelusid lapsi koheselt metsloomade topised. Lastele oli vajalik meelde tuletada, et eksponaate peab vaatama silmadega ja katsuda ei ole sobilik. 

Sellel õppekäigul said lapsed juurde prügiteemalisi tarkusi. Lastele tutvustati erinevaid materjale, seda, kuidas prügi sorteerida ning kuidas on võimalik neid taaskasutada. Piiluti ka biojäätmete komposterisse ning koostati kaart, kus tuli prügi õige konteineri juurde kleepida.

Lastele ja ka õpetajatele oli õppekäik igati õpetlik ja kasulik.

Õppekäik toimus Maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

                                                                                                                                   

                                              

Õppekäik toimus Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas" raames.

Õuesõpe

20.aprillil, ilusal soojal päikselisel päeval toimetasid Musirullid rohkem õues kui toas. Käisime uurimas mida põnevat leiame pargist ja kergliiklustee äärest.

Oli väga põnev ja avastuste rikas õppekäik- nägime esimest maamesilast, linavästrikut, mitmeid õpituid kevadlilli, kirjut liblikat ja palju lumealt sulanud prahti ja sodi.

Toredat avastust kõikidele!

Pesamunade pühadejänku

Väikesed Pesamunad valmistasid taaskasutusmaterjalidest toreda pühadejänku, mis rõõmustab rühmas nii suuri kui ka väikeseid. Nüüd jääb ainult oodata ja loota kas jänku ka mune jagama hakkab.😊

Tegevus toimus Maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Taaskasutusmaterjalide meisterduste näitus

Ühisprojektis "Tark tarbija ületarbimismaailmas" kutsusime lapsevanemaid koos lastega meisterdama taaskasutusmaterjalidest midagi vahvat ja toredat.

Käepäraste vahenditega, lennuka loovuse ja tegemise soovil valmisid väikese vaevaga põnevad meisterdused näituse tarbeks.

Tegevus toimus Maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Kuidas olla tark tarbija ja osata prügi sorteerida?

29.märtsil sorteerisid Musirullid prügihunnikust kokku kogutud prügi õigetesse prügikonteineritesse. Nii mõnegi pakendi sorteerimise puhul tekkis tuline vaidlus, et kas on ikka sattunud õigesse konteinerisse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Musirullid on üsna tublid ja targad tarbijad ja oskavad põhjendada oma valikuid.

Tegevus toimus Maailmanädala ja keskonnapäevade projekti "Tark tarbiaja ületarbmismaailmas", mille tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Kasvatame kõrvitsaid

 

Mari tahtis kasvatada omale kõrvitsaid, aga tal ei olnud oma peenramaad. Mari kodu ümber kasvasid aga suured vahtrad ja igal aastal oli pere hädas, et mida teha vahtra lehtedega.  Mari teadis, et puulehed on biolagunevad jäätmed ja olmeprügi hulka neid panna ei tohi.  Kui mari oma muret vanaemale kurtis rääkis vanaema , et just luges Perma kultuurist ja talle tundub, et see on lahendus Mari murele. Aita Maril aru saada, mis on permakultuur ja kuidas on see seotud komposteerimisega?

Selline oli õpilugu, millega alustasime oma kõdupeenra ehitamist. Idee sai alguse pargis vedelevatest osktest, lasteaia õunapuude ilulõikusest, murest mida teha vahtralehtedega ja elevantidele kõrvitsate korjamisest. Kõik kõrvitsate kasvatamise jaoks on meil ju omal olemas, miks siis mitte seda ära kasutada. Mõeldud tehtud!

Lasteaialapsed vedasid kõik puudelõikusest järelejäänud oksad väljavalitud kohta ja nendest sai meie kõdupeenra põhi, millele korjasime pargist maha langenud oksi lisaks juurde. Koolilapsed riisusid sügisel langevaid lehti, millega katsime oksad. Kevadel toimusid järjekordsed pargitalgud, mille käigus kokku riisutud lehed ja oksad samuti oma tee peenrasse leidsid.

Järgmisena pöörasime oma pilgud kohalike talunike poole, kelle käest palusime natuke sõnnikut ja vanaks läinud heina, põhku või silorulli. Õnneks on meie kohalikud talunikud nii lahked, et selle me endale ka saime. Aitäh Gunnar Luunja! Nii saigi kõige raskem osa tööst alata. 7.klassi noormehed käärisid oma  käised üles ning sõnniku laotamine sai alata! Kui te arvate, et tüdrukud niisama vaatasid, siis te eksite – nemad tegelesid niidetud rohu kokku riisumisega, mis samuti oma tee meie peenrasse leidis. Järgmiseks oli vaja laiali kiskuda silorull, millega katsime kogu hunniku. Oli see vast töö!!

Peenar on valmis ja ootab väikeste nobedate lasteialaste kasvatatud taimekesi.

Illuka Kool osaleb keskkonnakäpa konkursil

Keskkonnakäpa konkurss on keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustus.

Meie kool osaleb kahe projektiga:

1. DISTANTSÕPPE PROJEKTIPÄEV “PRÜGIST NII JA TEISITI”
2. GLOBAALNE MÕTLEMINE JA LOKAALNE TEGUTSEMINE

2.-9.klassi õpilaste projektipäev "Prügist nii ja teisiti"

7.aprillil toimus 2.-9.klassi õpilastele projektipäev "Prügist nii ja teisiti".

Õpilased said täpsed juhised eelmisel õhtul Stuudiumist. Ülesannete täitmiseks pidi minema õue. Lubatud oli ema/isa abi kasutamine.

Kokkuvõte projektipäevast siin.

Pesamunad prügikõnnil

 Keskkonnakuu ja prüginädala raames otsustasid pisikesed Pesamunad anda oma panuse, et meie kauni lasteaia ja kooli ümbrus jätkuvalt korras oleks. Haarasime rühmast kaasa prügikotid ning kindad ja meie jalutuskäik parki võis alata. Algul jooksid lapsed lihtsalt ringi, kuid kui juba esimest prügi märkasime ja ühiselt selle  kotti tõstsime ei olnugki palju vaja, kui pisikesed pesamunad juba ise lendavaid kilesid või maas vedelevaid kommipabereid märkama hakkasid ja kotti tõid. Kui olime oma ringiga tagasi lasteaia hoovile jõudnud, viisime ühiselt kogutud prügi prügikasti.

Musirullid prügiretkel

 

Keskkonnakuu raames korraldasime prügikoristuspäeva. Alustasime lasteaia ümbruse koristamisega ning seejärel suundusime koolimaja juurde, kus lapsed suure õhinaga prügijahile asusid. Saagiks saime päris mitu kotikese täit erinevat prahti, millega suundusime seminarimaja juures olevate prügikonteinerite juurde. Konteineritele kirjutatud juhiste järgi saime aru, et peame prügi ära sorteerima enne kui saame selle õigesse konteinerisse panna. Seda ka tegimegi. Käisime korra veel  rühma kogutud vanapaberit paberikonteinerisse viimas. Lapsed tegutsesid koristuspäeval innukalt ning selle protsessi käigus ammutasid teadmisi erinevatest materjalidest ning prügi sorteerimise vajalikkusest. Musirullid märkasid ka seda, et kui  meie lasteaia ümbruses ei ole prahti , siis see on väga puhas ja ilus.

Pesamunades oli külas prügikratt

 Alanud keskkonnakuu raames külastas pesamunade rühma prügikratt Malle, kes tõi endaga kaasa suure segaduse. Rühmaruum oli segi aetud ning erinevat värvi paberipallid laiali loobitud. Nii me siis mõtlesime lastega, et kuidas nii küll saab. Õpetaja haaras rühmast tühjad kastid, kleepis peale vastavad värvused ning üheskoos seda segadust sorteerima hakkasime. Punased paberid ühte kasti, sinised teise, kollased kolmandasse jne. Kui kõik oli korda tehtud olid lapsed rõõmsad ja rääkisid prügikratt Mallele, et nii ei ole sugugi ilus teha. 

Naerupallid "PRÜGIST PUHTAKS " prügikõnnil 07.04.21

 

Kevadeti, peale lume sulamist tekib meie ümbrusesse tahes tahtmata prügi ja prahti.  Keskkonnakuu raames ja silmas pidades kevadet ning lume sulamist, võtsid Naerupallid õue minnes kaasa kotid prügi jaoks ning asusid teele. Konkreetset koristuspaika meil ei olnud, väiksel jalutuskäigul korjasid lapsed üles kogu prügi mis silma hakkas.

Esialgu tundus, et ümbrus on küllaltki puhas, kuid lasteaia väravatest kaugemale minnes jäi silma nii mõndagi – kommipaberid, suitsukonid, paar plastpudelit, klaasist purk, paar suurt kiletükki ja palju muudki.

Kui jõudsime ringiga koolimaja juures olevate prügikonteinerite juurde, valasime oma „saagi“ maha. Vaatasime üle kuhu konteinerisse mingi prügi peab minema ja lapsed asusid sorteerima. Kõik toimetasid, kes rohkem, kes natuke vähem, oma panuse aga andis igaüks.

Vestluse käigus mõistsid lapsed, et prügi maha visata ei ole hea ega ka ilus.

Keskkonnakuu Illuka lasteaias 01.04-30.04.2021

Lasteaias algas keskkonnakuu: uurime, vaatleme ja teeme erinevaid katsetusi. Rühmaõpetajad on valmistanud lastele ette erinevaid ülesandeid ja tegevusi. Meie vahvate tegemistega tutvume jooksvalt. 

Liitusime Rohelise Kooli programmiga

Illuka Kool (nii kool kui ka lasteaed) liitus alates jaanuarist 2021 Rohelise Kooli programmiga.

Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele. Programmi eesmärk on rakendada keskkonnasäästlikku mõtteviisi nii koolis kui lasteaias, igapäevaste tegevuste kaudu, mis aitab kaasa vastutustundliku, keskkonda hoidva ja väärtustava inimese kujundamisele. Õpime märkama ja hoolima end ümbritsevast. Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.

Toome rohelist mõtteviisi kasvatustöösse ja planeeritud tegevustesse. Ees ootab vahvaid projekte ja hulgaliselt huvitavaid tegevusi nagu lasteaia hoovi kasvuhoone paigaldamine, ise taimede kasvatamine, prügi sorteerimine, säästliku tarbimisega tutvumine jpm.

Loodame sujuvale ja aktiivsele koostööle lastevanematega.

Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Õpime kõik koos märkama ja hoolima 💚