Roheline Illuka Kool BLOGI

  Ilmad on muutunud külmaks, valge lumevaip katab maad ning lindudel ei ole enam midagi süüa. Naerupallidega valmistasime lindudele rasvapalle, selleks kasutasime searasva ja erinevaid seemneid, mis on sobilikud lindudele. Rasvapalli veeretasime seemnete sees korduvalt, tõmbasime käte vahel pallid laiali ja panime veel seemneid. Siis jälle veeretasime käte vahel palliks. Ülejäänud seemned viisime õue linnumajja. Rasvapallid viisime külmkappi tahkuma, et peagi saaks need õue riputada. Kui õuest tuppa tulime nägime lastega mitmeid rasvatihaseid linnumajas söömas.

  Ühel lõunal korjasime Naerupallidega lund ämbrisse. Lapsed panid ämbri kuhjaga täis ning tõime tuppa sulama. Samal päeval pärast magamist läksid lapsed uurima, kui palju lund on ära sulanud. Järgmisel päeval vaatlesime uuesti - kõik lumi oli ämbris ära sulanud ehk lumi oli muutunud veeks. Arutlesime lastega, miks see nii juhtus? Lapsed vastasid, et lumi sulas, sest toas on soe. Lisaks nägime, et lumi ei ole puhas, sest ämbri põhjas oli näha mustust. Reede õhtul tõmbasime koos lastega musta markeriga joone, et teada saada, kas vesi aurustub puhkepäevadel. Esmaspäeva hommikul vaatlesime ja uurisime uuesti. Eily märkas, et vett on alla musta joone, mis tähendab, et puhkepäevadel aurustus osa vett ära. Eily põhjendas auramist sellega, et ruumis on soe.

 T utvusime mõistetega soe ja külm. Kujutlesime, et soe on nagu suvi, kus päike paistab kõrgelt ja on soe. Lapsed katsusid sooja vett. Kujutlesime talve, kus lapsed katsusid lund ja said aru, et see on külm. Kujutlesime kevadet ja sügist, kus lumi hakkab ära sulama kallates sooja vee lume hulka.  Vaatlesime, mis lumega juhtub.

Pesamunade rühm valmistas Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala raames taaskasutatud materjalist kuuse.  Kuuse tegemiseks kasutasime wc-paberi rulle. Lapsed aitasid neid roheliseks värvida ja kaunistasid valmis kuuse lumehelvetega, mis on välja lõigatud vanast paberkotist.

 Nii kui sulaks läheb, tuleb ilma kohe ära kasutada. Lisaks lumememme tegemisele leidsime lumelt ka hiire jäljed. 

  Taaskasutuspakendi nädala raames võtsid Naerupallide rühma lapsed 22.novembril taaskasutusele paberkotid põtrade meisterdamiseks advendikalendri jaoks.  Eelmisel päeval said uuesti kasutusele võetud ühekordsete joogitopside kaaned jääpiltide tegemiseks.

20.-24.november on Nerupallide rühmas jäätmetekke vähendamise nädal.  Selleks alustasime pliiatsikarbi valmistamist, kasutades värvilise paberi jääke, wc paberirulle ja kingakarpi, et vähendada jäätmete teket ja luua midagi uut.

Musirullid tegid 21.novembril  õues jääkaunistusi, mida saab riputada lasteaias olevatele puudele. Paari päeva pärast saame näha tulemust, kuidas kõik õnnestus.

 21.novembril mängisid Nareupallid õues otsimismängu. Lasteaia akendele olid end ära peitnud 20 leevikest. Iga leevike oli teistest veidi erinev. Lastel tuli olla tähelepanelik ja leida akendelt kõik linnukesed üles.

  Illuka lasteaias olid 17.11.2023 külas kolleegid Narva lasteaiast Kirsike. Tutvustasime neile oma lasteaeda ning viisime neile oma lasteaia näitel läbi koolituse „Piiramatud võimalused õuesõppeks“. Tutvustasime vahendeid ja õppetegevusi õuealal, mis oleksid kaasahaaravad ja köitvad ning pakuksid liikumisrõõmu nii suurele kui väikesele. Jagasime koos oma emotsioone, mõtteid kui ka ettepanekuid tegevuste veel põnevamaks muutmiseks. Narva õpetajate tagasiside päevale oli positiivne ja andis ideid, mida oma igapäeva töös rakendama hakata.

Lasteaia lapsed läksid staadionile jooksma ja avastasime esimese lumeraasukese. Oh seda rõõmu!

Reedel, 3. novembril tulid 2. ja 3. klassi õpilased kooli, kuid nad ei alustanud tavapäraste õppetundidega, vaid asutasid hoopis bussiga Tallinnasse sõitu. Ees ootas põnev avastusretk Tallinna loomaaia vihmametsas. Õppekäigu toetus saadi KIKi projekti kaudu.  Vihmametsa hoones ootasid juba avastusretke läbiviijad. Nad rääkisid, mis ees ootab, ning tutvustasid lastele teadlaste tööd vihmametsade uurimisel. Edasi asusidki 2. ja 3. klassi õpilased kahes grupis tutvuma vihmametsa taimede, loomade ja lindudega. Rühmatööna otsiti vastuseid küsimustele aaretejahi mängus, mille lõpus sai õige koodiga avada aardelaeka.  Pärast programmi vihmametsas jõuti veel veidi loomaaias ringi vaadata ja poest mõned ostud teha.  Vihmametsa loodus on väga põnev, kuid elutingimused inimese jaoks väga rasked - niiske kuumus ei sobi inimestele. Õpilased said ise kogeda, kui raske on teadlastel sellistes tingimustes oma tööd teha.

2.novembril  käis meil külas Toomas Pranstibel, kes on aastakümneid kasvatanud erinevaid roomajaliike ja eksootilisi ämblikke.  Lasteaia ja algklasside õpilastele tutvustati maailmas suurt populaarsust võitnud Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu ämblikke, linnutapikuid, keda sageli ämblikuhuvilised nii meil kui mujal maailmas lemmikloomadena peavad. Saime teada, et linnutapik on ämblikulaadsetest üks suuremaid ja ehkki välimus on neil karvane ja üsna õudustäratav, on nad iseloomulult vaiksed tegelased, kes eelistavad enamiku ajast peidus istuda. Kui linnutapiku eest hästi hoolitseda, võib kaheksa jala ja kaheksa silmaga lemmikloom elada 30-40 aastat.