Roheline Illuka Kool BLOGI

 Mulda pandud seemned on sirgunud juba päris suurteks taimedeks. Taaskord tuleb võluväel rühma meelitada üks mullakott, et kõik taimekesed saaksid endale isiklikud potid. Nii siis olid lapsed juba varasemalt mullaga tutvust teinud ja seekord oli lõbu palju kiiremini tulema. Lapsed istusid kohe mulla kausi juurde maha ja hakkasid usinasti nagu töömesilased topse mullaga täitma. Loomulikult põrisesid meil seal vaepeal traktorid ja autod, kes kõik koormatega muda ära viisid. Kuid sellest hoolimata oli lõbu laialt ning iga taim leidis oma koha. 

 Kevade lähenedes otsustasid pisikesed Pesamunad teha näpud mullaseks. Kuna lasteaia juurde tuleb kasvuhoone, siis on just õige aeg taimed kasvama panna. Nii siis võluväel saabus rühma mullakott ja seemned. Lapsed uudistasid algul mulda väga võõrastava pilguga, kuid kui juba näpud mulda torkasid oli lõbu laialt. Külvasime maha tomatit, paprikat ja päevalilleseemneid. Lapsed said uudistada mulda erinevates olekutes: kuiv, niiske ja märg. Loomulikult oli pori kõige lõbusam mängukoht. 

Kevad on tärkamise-, vitamiinivarude- ja uute ideede teostamise aeg. Mis veel saab olla sibulast parem vitamiin? Selle mõttega on kõik suured ja väikesed Naerupallid nõus. Nii saigi iga laps mulda pista oma nimelise sibula, et seda mitme nädala jooksul kasvamas näha. Üsna tihti oli näha, kuidas lapsed istuvad sibulapoti kõrval ja silitavad oma enda sibulat, seal juures arutledes, et küll selles sibulas on palju vitamiine ja kelle sibulal on ikka kõige pikemad rohelised lehed! Niipea, kui sibula naadid olid piisavalt pikad, tuli nendega midagi ette võtta! Otsustasime teha lõunasöögi kõrvale sibula salatit. Nii saigi seda hakkida, poetada sealjuures ka paar pisarat, kuna kasvatatud sibul tundus üsnagi kange olevat. Salat sai maitsev! Sibulalehed aga kasvasid mühinal edasi. Lõpuks oli neid nii palju, et kõik soovijad said endale nutsaku värsket vitamiini koju kaasa võtta ja kostitada ema-isa värske enda kasvatatud vitamiinipommiga. Sibulakasvatus tõi kaasa palju rõõmu ja põnevust!

Pesamunade rühmas oli käimas tüdrukute nädal ning rääkisime erinevatest ametitest nagu õpetaja, koristaja oma lasteaia töötajate näitel. Rääkisime lisaks sellest, mida ema kodus teeb- ema teeb süüa, ema peseb pesu, ema toimetab õues. Nii tuligi meil mõte, et prooviks ka pesu pesta. Kogusime rühmas kokku sokid ning õpetajaabi tõi meile seebid. Lasime kausid vett täis ja hakkasime aga pesema. Lapsed läksid sellest nii elevile, et lõpuks pritsis vesi meid üleni märjaks. Naerukilked saatjateks said sokid lõpuks siiski puhtaks. Ei ole see pesupesemine ikka nii lihtne midagi.