Musirullide tervisenädalat kokkuvõttev reede

Musirullide tänane päev oli ikka väga tegus. Hommikut alustasime toidupüramiidi kujutamisega rühma tahvlile. Mõlema vanusegrupi lapsed jõudsid käia liikumistundides. Rühma tagasi jõudes sõime melonit ja kolmapäeval tehtud jäätist. Ka need lapsed, kes smuutit ei joonud, sõid täna jäätised ära.

Ühiselt lõikasime lahti ja tühjendasime kõrvitsa. Lapsed said kõrvitsat nuusutada ja maitseda, alles jäänud seemned kuivatame ja suvel ehk õnnestub neist kõrvitsad kasvatada. Õue me täna ei jõudnudki, lapsed mängisid kostüümides erinevaid rollimänge, kõrvalt oli väga põnev vaadata, kuidas kõik kohale tulnud tegelased endale rühmas uue rolli leidsid.

Pesamunade rühma -tervisenädala kollaaž

 Tervisenädala raames rääkisime lastega tervisest ja koostasime koos “Tervisliku mina” kollaaži. Lapsed aitasid valida ja kleepida pilte tervislikest toitudest ning liikumist ja rõõmu pakkuvatest tegevustest. Arutasime, miks on tähtis süüa erinevaid puu- ja köögivilju, juua vett ning palju liikuda .

Tervislikud lahtised pirukad šangad

Täna valmistasime lastega tervislikku toitu.

Kõik osalesid usinalt toiduvalmistamises ja kogu roog valmis laste endi kätega.
Kohe hommikul pesime kartulid, peale hommikusööki hakati neid koorima. Seejärel panime kartulid potti ja keetsime pudru jaoks pehmeks. Kui kartulid olid valmis, tambiti need kartulipudruks.
Edasi tuli taina valmistamine. Usinamad lapsed proovisid retsepti lugeda, üheskoos kaalusid koostisained ja segasid need kokku. Taignast voolisid lapsed väikesed pallikesed, rullisid need lapikuks ning tõstsid ääred üles, et keskele kartuliputru panna. Kui kõik pirukad valmis said, läksid need ahju küpsema.
Peagi täitus maja mõnusa küpsetiselõhnaga. Lõunasöögi kõrvale said lapsed oma pirukaid maitsta. Kuigi mõni arvas, et tainas tuli veidi kuiv ja kõva, olid kõik uhked, et said toiduvalmistamisega ise hakkama.

Meelerahu harjutus „Mina olen pilv“.

 Harjutus -mina olen *pilv* aitab lastel mõista, et tunded on nagu pilved, mis tulevad ja lähevad. Mõni tunne on rõõmsam ja kergem, mõni tume ja vihmane. Aga ükski neist ei jää igaveseks.

Musirullid tegid tervislikku magustoitu

 Arutlesime täna, milliseid toite tasub süüa vähem ja milliseid rohkem. Lapsed olid hästi kursis, millised toidud võivad meid ennast halvasti tundma panna ning kahjustada meie tervist ja hambaid. Kuid jõudsime järeldusele, et ka magustoit võib tervislik olla.

Musirullid tegid täna tervislikku smuutit, millest tegime hiljem mahlapulgad. Lapsed lõikasid ise puuviljad väikesteks tükkideks ja blender valmistas smuuti. Smuuti maitses lastele väga, tilkagi ei jäänud alles!🥝🍌🫐

Kahjuks külmkapp meiega koostööd ei teinud ja kiirelt jäätiseid ei külmutanud. Siis saame neid nautida mõnel teisel päeval!

Tervisenädala-Tervislik smuuti Pesamunade rühmas

Tervisenädala eesmärk oli rääkida lastega sellest, kuidas tervislik toit ja jook aitavad meil end hästi tunda.Smuuti valmistamine oli lõbus viis näidata, et tervislik võib olla ka väga maitsev!

Smuutisse panime banaani, maasikaid, mustikaid ja keefiri – tulemuseks oli vitamiine täis jook, mida kõik lapsed rõõmuga proovisid.

Tervisenädala- Õunajooks

28.10 tervisenädala hommikut alustas tark Öökull, kes kutsus lapsi ühiselt laulumängu mängima ja tegi koos nendega soojendusharjutusi, et keha saaks eelseisvateks tegevusteks valmis.
Seejärel teatas Öökull, et lapsi ootavad kolm põnevat tegevuspunkti, mis on eristatavad õunte värvi järgi. Rühmade vahel loositi välja alguspunktid, ning sealt sai lõbus seiklus alguse.
Esimeses tegevuspunktis harjutasid lapsed täpsusviset ja loendamisoskust.
Teises punktis tuli vahukulbiga soola seest otsida pisikesi esemeid ning leida seejärel samade piltidega paarid.
Kolmandas punktis toimus teatejooks, kus olid olulised kiirus ja osavus. Lisaks said lapsed seal sorteerida väikseid pallikesi värvide järgi.
Kui kõik punktid olid läbitud, said tublid osalejad kaela uhke õunajooksu medali ning jooksid ühiselt ühe ringi ümber lasteaia.
Lõpus ootas lapsi öökulli tervislik õun, mis maitses eriti hästi pärast mängimist ja võistlemist – oli ju päeva jooksul kulutatud palju energiat!

Tervisenädala avalöök- Matk Pannjärvele

Täna 27.10 veetsime toreda matkapäeva  kodu lasteaiaperega Pannjärvel! Lapsed olid rõõmsad ja elevil, kui alustasime oma väikest, umbes 1 kilomeetri pikkust matka. Isegi meie kõige nooremad, 3-aastased matkasellid, olid väga tublid ning pidasid vapralt sammu 6-aastastega – tõeline imetlusväärne saavutus!

Matkateel korjasid lapsed looduslikku materjali – käbisid, lehti, oksi ja muud huvitavat –, millest valmisid hiljem rühmas kaunid pildid. Laste loovus ja kujutlusvõime lõid tõelisi kunstiteoseid!

Pärast matka ootas meid lõbus aeg Pannjärve mänguväljakutel. Seal said lapsed kiikuda, ronida, turnida ja proovile panna oma osavuse ning vastupidavuse. Päev oli täis rõõmu, naeru ja liikumisrõõmu – täpselt nii, nagu üks sügisene matkapäev olema peab!

Füüsika õpikoda

13.oktoobril 2025 toimus Iisakus esimene füüsika õpikoda.

Külas olid füüsika magistrandid Kent ja Mattias, kes viisid läbi põneva tunni teemal „Elekter“.
Koos Illuka ja Iisaku kooli õpilastega avastati, kuidas elekter töötab ja miks see meie igapäevaelus nii oluline on! 

Lasteaialapsed arutlesid teemal "Minu unistuste vald"

 16.oktoobril 2025 oli lasteaias külas Alutaguse valla haridus- ja noorsootööspetsialist Nelli Kuldmaa, kes arutles lastega, millises kodukohas (vallas) nad elada tahaksid.

Naerupallide eelkooliealised ja Musirullid arutlesid ja pakkusid ideid, kuidas valla elu ja ümbritsevat keskkonda arendada ja tõid näiteid, mida vallas parandada oleks vaja. Näiteks Kuremäel ei ole perearsti ja kauplust, Illukal ujulat. Poisid pidasid väga tähtsaks autoremonditöökoja olemasolu. Tüdrukud pidasid oluliseks kauplusi ja iluteenuseid pakkuvaid asutusi. Hoonete paigutamisel arutleti, kuhu miski võiks sobida. Elumajade juurde lasteaed, muud teenindusasutused kaugemale. Ära ei unustatud ka vajalikesse kohtadesse ülekäiguradasid.

Lapsed oskasid hästi planeerida asularuumi – ühistööna valmis vahva kollaaž, kus leidsid koha nii elumajad, lasteaed, arstipunkt, kino, autoremonditöökoda, juuksur, hamburgerikiosk, kauplused, ujula, raamatukogu ja bussijaam.

Puud, mis kasvavad koos meiega- Illuka Kooli lootuse kirsiaed

Illuka Kool sai MTÜ Mondo Maailmapäevade projektist toetust, et rajada oma kooli territooriumile väike kirsiaed.

Projekti eesmärk oli tuua kokku kooli- ja lasteaiapere, toetada laste vaimset heaolu ja kasvatada hoolivat suhet looduse ning üksteisega.  Kuna Maailmapäevad 2025/2026. õa teema on „Lootus, mis liigutab“, siis otsustasime rajada kirsiallee.

15.oktoobril 2025 istutasid kõik klassid ja lasteaia Naerupallide rühm kirsiallee lasteaia ja kooli vahele. Iga klass ja lasteaed sai omale kirsipuu ja lõi sõnumi tulevikule – väikese märgi sellest, et lootus kasvab koos meiega.

Kirsipuud on paljudes kultuurides saanud lootuse, uuenemise ja elu ringkäigu sümboliks.

·        Uuenemine ja algus. Nii nagu kirsipuu vajab aega ja õigeid tingimusi, et õitsele puhkeda, vajavad ka lapsed aega ja hoolt, et nende teadmised ja oskused areneksid.

·        Lootus ja järjepidevus. Kirsipuu õitsemine on lühike, kuid kordub igal aastal. See tuletab meelde, et ka pärast raskusi ja ebaõnnestumisi tuleb alati uus võimalus — uus kevad, uus algus.

·        Eluring ja väärtuste mõtestamine. Õppimine ei lõpe kunagi, vaid muutub ja areneb nagu aastaring ise.

Noorte kohtumine "Väike samm - suur mõju

14.oktoobril 2025 kogunesid Iisakus Alutaguse vallast kolme kooli noored – Illuka, Iisaku ja Mäetaguse koolist – kohtumisele „Väike samm – suur mõju“, et jagada oma mõtteid ja ideid, kuidas muuta Alutaguse vald noortesõbralikumaks. 

Arutluse alla tulid teemad nagu haridus, keskkond, vaba aeg, sport, kultuur, transport. 

Iga väike samm võib tuua suure muutuse!

Saladuste laegas - kui palju vett minu keha vajab?

Tegevuse eesmärk ja tähendus - lapsed õpivad, et nende keha vajab vett iga päev, et urineerimise, higistamise ja hingeõhuga kaotatud veekogus taastada. Üks laps hingab suu kaudu peegli peale, lapsed näevad, et nad kaotavad iga päev vett ka hingamisega. Kängu selgitas lastele, et kui keha kaotab vett pissimise, higistamise ja hingamisega ning vett ei jooda, siis tekib vedeliku puudus. Suu hakkab kuivama, tekib janu.

Näitlikustamiseks võtsime võtsime läbipaistva plastkoti, mille täitsime vee ja mitmesuguste esemetega. Sulgesime kotisuu ja kiigutasime esemeid kotis. Seejärel torkasime koti sisse pisikese augu. See on võrdne pissil käimisega või higistamisega. Kott hakkas lõbusalt vett välja pritsime. Mida rohkem kott vett kaotab, seda raskem on esemetel vabalt kotis ringi liikuda. Nad põrkuvad rohkem üksteise vastu ning neil jääb liikumisruumi vähemaks. Aitab ainult koti uuesti veega täitmine.
Sama juhtub ka inimese kehas, kui pärast vedelikukaotust (pissimine, higistamine) ja vähest joomist tekib suukuivus ja janu. Seetõttu on oluline juua vett kogu päeva vältel. Kängu soovitas lastel juua 3 - 4 klaasi vett päevas.

Pärimusmuusika õpituba

Täna 10.10 toimus lasteaias pärimusmuusika õpituba. Õpituba viis läbi Sten Aamer, kes mängis Eesti lõõtsa ning mandoliini. Koos lastega õpiti ära lugu "Sääse kaanon", mille ajal lapsed said ka rütmi plaksutada.

Õppeprogramm "Tulest targem"

 Täna 09.10.olid meil külas päästjad, kes tutvustasid lastele tuleohutust: kuidas ohutult põletada kodus küünlaid, miks peavad kodudes olema suitsu- ja vinguandurid ning kuidas käituda tulekahju korral ning abi kutsuda.(hädaabi number 112). Lastele tutvustati päästeautot ja selles olevat varustust. Kõikide rühma lapsed olid vaimustuses ja uudishimulikud. Iga nupuke ja detail oli vaja üle vaadata ja loomulikult ka teada saada, mida millega teha saab. Lisaks jagasid päästjad lastele vahvad värvimislehed, mida hiljem värvida.

Lõpuks kui autole ring peale sai tehtud, ootasid lapsed väga ka autosse saamist. Kõik lapsed said päästeauto kabiinis korraks istuda.
Ära minnes lasid päästjad sireeni , mis tekitas suurt elevust.