Illuka Kool pälvis Keskkonnakäpa laureaadi tiitli - Tark tarbija

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kuulutas välja keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp tänavused võitjad.

Kokku esitati tänavu konkursile 74 kandidaati. Kandidaate hinnatakse viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“.
Keskkonnakäpa laureaadi tiitli kategoorias "Tark tarbija" Illuka Kool.

Illuka Kooli õpilased viisid läbi projektõppe teemal “Prügist nii ja teisiti”, kus otsiti vastuseid küsimustele, mis saab prügist, kui ta on prügikasti visatud. Projektipäev toimus distantsõppe ajal ja on heaks näiteks, et ka distantsilt saab korraldada toredaid ja kaasahaaravaid tegevusi. Koos lapsevanematega arutati prügimajanduse üle kodudes, joonistati plakateid ja läbiti edukalt “Prügikõnd”.

Õppekäik Tagavälja tallu teemal "Eesti toit"

10.juul käis 1.klass külas Tagavälja talus. Perenaine rääkis ja näitas, kuidas rukkijahust ja juuretisest valmib leib. Leiva juurde koorest või tegemisel said kõik soovijad abiliseks olla, sest umbes 100 aastat vana masinaga või tegemine oli päris raske töö.

Magustoiduks valmis aga õpilaste kaasabil kamavaht. Kõhud head-paremat täis, läksime ka loomadele külla. Suvise soojaga loomade läheduses olev lõhn ehmatas paljudel silmad vesiseks. Õnneks mänguväljal mängides ununes lõhn kiiresti ja sai edasi nautida maal olemist.

Õpetaja Kristi Vaarmann ja 1. klass

Kasvatame kõrvitsaid

 

Mari tahtis kasvatada omale kõrvitsaid, aga tal ei olnud oma peenramaad. Mari kodu ümber kasvasid aga suured vahtrad ja igal aastal oli pere hädas, et mida teha vahtra lehtedega.  Mari teadis, et puulehed on biolagunevad jäätmed ja olmeprügi hulka neid panna ei tohi.  Kui mari oma muret vanaemale kurtis rääkis vanaema , et just luges Perma kultuurist ja talle tundub, et see on lahendus Mari murele. Aita Maril aru saada, mis on permakultuur ja kuidas on see seotud komposteerimisega?

Selline oli õpilugu, millega alustasime oma kõdupeenra ehitamist. Idee sai alguse pargis vedelevatest osktest, lasteaia õunapuude ilulõikusest, murest mida teha vahtralehtedega ja elevantidele kõrvitsate korjamisest. Kõik kõrvitsate kasvatamise jaoks on meil ju omal olemas, miks siis mitte seda ära kasutada. Mõeldud tehtud!

Lasteaialapsed vedasid kõik puudelõikusest järelejäänud oksad väljavalitud kohta ja nendest sai meie kõdupeenra põhi, millele korjasime pargist maha langenud oksi lisaks juurde. Koolilapsed riisusid sügisel langevaid lehti, millega katsime oksad. Kevadel toimusid järjekordsed pargitalgud, mille käigus kokku riisutud lehed ja oksad samuti oma tee peenrasse leidsid.

Järgmisena pöörasime oma pilgud kohalike talunike poole, kelle käest palusime natuke sõnnikut ja vanaks läinud heina, põhku või silorulli. Õnneks on meie kohalikud talunikud nii lahked, et selle me endale ka saime. Aitäh Gunnar Luunja! Nii saigi kõige raskem osa tööst alata. 7.klassi noormehed käärisid oma  käised üles ning sõnniku laotamine sai alata! Kui te arvate, et tüdrukud niisama vaatasid, siis te eksite – nemad tegelesid niidetud rohu kokku riisumisega, mis samuti oma tee meie peenrasse leidis. Järgmiseks oli vaja laiali kiskuda silorull, millega katsime kogu hunniku. Oli see vast töö!!

Peenar on valmis ja ootab väikeste nobedate lasteialaste kasvatatud taimekesi.

Lasteaia Naerupallide rühma lapsed panid mulda tippsibula ja külvasid tilli