Kevad on tärkamise-, vitamiinivarude- ja uute ideede
teostamise aeg. Mis veel saab olla sibulast parem vitamiin? Selle mõttega on
kõik suured ja väikesed Naerupallid nõus. Nii saigi iga laps mulda pista oma
nimelise sibula, et seda mitme nädala jooksul kasvamas näha.
Üsna tihti oli näha, kuidas
lapsed istuvad sibulapoti kõrval ja silitavad oma enda sibulat, seal juures
arutledes, et küll selles sibulas on palju vitamiine ja kelle sibulal on ikka
kõige pikemad rohelised lehed!
Niipea, kui sibula naadid olid
piisavalt pikad, tuli nendega midagi ette võtta! Otsustasime teha lõunasöögi
kõrvale sibula salatit. Nii saigi seda hakkida, poetada sealjuures ka paar
pisarat, kuna kasvatatud sibul tundus üsnagi kange olevat. Salat sai maitsev!
Sibulalehed aga kasvasid mühinal edasi. Lõpuks oli neid nii palju, et kõik soovijad
said endale nutsaku värsket vitamiini koju kaasa võtta ja kostitada ema-isa
värske enda kasvatatud vitamiinipommiga.
Sibulakasvatus tõi kaasa palju
rõõmu ja põnevust!
Kommentaarid
Postita kommentaar