5.klass külastas kohalikke ettevõtteid

 Kurtna on küll väike küla, aga siin tegutseb möödasõitjatele nähtamatult lausa kaks ettevõtet, mida külastasime 5. klassiga 07.03.2024 koduloo tunni raames.

Üks ettevõtetest, mida külastasime, on VR-Koda OÜ, mida kohalikud nimetavad hellitavalt “sussivabrikuks”. Firma tegeleb mäesuusasaabaste sisevoodrite tootmisega ja seal töötab 50 inimest. Toodang eksporditakse Euroopasse, valdavalt Itaaliasse. VR-Koda OÜ mäesuusasaabastega suusatavad tippsportlased üle kogu maailma.

Üle tee asuv ettevõte Premanest OÜ valmistab puidust euroaluseid. Seal said õpilased proovida pneumopüstolit, millega pannakse euroaluseid kokku. Eesti ning mitmed meie naaberriigid kasutavad Kurtna külas tehtud euroaluseid ehk kaubaaluseid oma toodete pakendamiseks.

Mõlemad firmad on mitu aastat olnud Illuka Kooli headeks koostööpartneriteks,  kes võõrustavad meid alati hea meelega ja pakuvad õpilastele praktilisi tegevusi ning avardavad nende silmaringi.

Pesamunad panid seemned mulda ja uurisid tomatit

 Vaatlesime lastega pilte kevadest ning lapsed ise kirjeldasid õpetaja suunamisel, mida nad pildil näevad. Esimese asjana märgati piltidel linnukesi, kes lendavad tagasi. Küsimuse peale, mis juhtub lumega vastasid lapsed: " Lumi sulab ära".

Rohi muutub roheliseks ja päike paistab soojemalt.
Alustasime ka kevadiste toimetustega ning külvasime mulda tilli, redise, salati ja paprika seemneid ning panime mulda sibula. Lapsed kastsid seemned ja sibulad ära ning nüüd jälgime ja vaatleme, mis neist edasi saab.

Vaatlesime lähemalt tomatit, millised on tomati seemned ja mis värvi võivad tomatid olla - punased, kollased, oranžid.
Maalisime tomatit , kus katsusime püsida pintsliga ringi sees.
Lapsed olid väga püüdlikud ja hoolikad.

Õues on tore

Maja taga lomp ja lombi sees on pori. Ütle ema miks ma minna ei tohi? Ühes jalas kummik ja teises on ka, niimoodi ma märjaks küll ei saa. Plärts, plärts, plärts ma hüppan keset pori...

"Siilid" udus

 Käisime lastega kergliiklusteel jalutades uurimas, mis on udus peidus. Saime teada, et kui väljas on udu, siis me kaugele ei näe ja udu katsuda ei saa. 

Avastasime, et põldudelt on lumi sulanud ning veelombis saab oma peegelpilti näha. Samuti oli sulalumest veel võimalik lumepalli veeretada ja teeäärest jäätükke leida. 

Rühma tulles vaatasime multifilmi "Siil udus", mis meie saadud kogemusega hästi kokku sobis.

1.veebruaril tähistasime sooja kampsuni päeva

 1.veebruaril tähistasime sooja kampsuni päeva. Sooja kampsuni päev on Belgia rohelise kooli programmi poolt loodud päev mille eesmärgiks on tähelepanu juhtida soojusenergia kasutamisele ja - juhtimisele.

Koolis ja lasteaias vähendati sel päeval soojust 1 kraadi võrra, et hoida kokku energiat. Kuna õues oli sula ja plusskraadid, siis ei jõudnud ka hooned maha jahtuda ning ruumides oli jätkuvalt paras temperatuur.

3.kl ja 9kl ning lasteaia lapsed käisid lasteaia ja kooli katlaruumides õppekäigul, mida juhendasid direktor ja  haldusspetsialist. Katlaruumides tutvustasid nad, kuidas kooli- ja lasteaia hooned soojaks saab ja millega, millist hoonet köetakse. Selgus, et lasteaeda ja seminarimaja köetakse gaasiga,  algklasside maja saab radiaatoritesse sooja elektrist, mõisahoonet soojendab hoopiski maaküte.

Ühel lapsel oli küsimus, et kuidas saada teada, kust soojus välja läheb. Nagu ette teades oli tänasel päeval loodusainete tundides kasutusel soojuse mõõtmise õppevahend – soojuskaamera.  

Lapsed said teada, et soojuskaamera abil saab mõõta mistahes keha temperatuuri eemalt. Koos avastati, kuidas soojuskaamera töötab, uuriti kas akende ja uste juures on soojalekkeid. Lisaks tehti soojuskaameraga fotosid, et näha, kuidas soojad kehad paistavad fotodel värvilised, külmad aga sinised või violetsed.

Paljudele oli uudiseks, et soojuskaameraga võib pimedas metsas avastada soojasid kehasid, kes on näiteks põõsas või rohu sees peidus – nii saab avastada mõne looma, kes end kuskil peidab või miks mitte otsida kottpimedast aiast õue lipsanud kassi.

Lumest veeks

 Musirullid tõid täna lund tuppa ning jälgisid, mis sellega toas juhtub. Vaatlesime lund ning arutlesime milline see on (külm, valge, läbipaistmatu, sile, kõva, pehme jne.) Kui lumi oli veeks sulanud, katsetasime erinevate esemetega, kas need upuvad vees või jäävad ujuma vee peale. Arvamusi oli erinevaid, aga eks oma silm ole kuningas.

Millises on kõige rohkem?

Pesamunad kordasid üle mõisted soe ja külm, kus lapsed katsusid sooja vett ja külma lund ning vaatlesime, mis juhtub kui panna lund sooja vette. ( lumi sulab ära)

Panime lund topsidesse ning lapsed värvisid topsis lume ära. Lumi sulas veeks ning nii saime vaadelda, mis värvi vett meil kõige rohkem on. Lõpuks tuli välja, et kõigis on enam vähem sama palju, lapsed siiski otsustasid, et rohelises on rohkem.